Bänner
Bänner
Bänner


Avaleht Uudised Eelseisvad üritused Lisainfo - "Hümn armastusele" – Silvi Vrait ja Raivo Tafenau bänd

E-post

Üritus 

Pealkiri:
"Hümn armastusele" – Silvi Vrait ja Raivo Tafenau bänd
Millal:
05.08.2010 20.10 h
Kus:
Puurmani loss - Puurmani vald
Kategooria:
Üritused

Kirjeldus

 N, 5. august 2010 20:10, Puurmani loss, Puurmani vald

ELUS!
"Hümn armastusele"

SILVI VRAIT JA RAIVO TAFENAU BÄND
   Raivo Tafenau – akordion
   Jürmo Eespere – klahvpillid
   Liina Amon – löökpillid

Armastust tunneme, teame, ülistame. Armastust ei ole kunagi liiga palju. Unustamatu muusika unustamatutes Eestimaa paikades.
Eesti muusika grand lady Silvi Vrait ja aasta 2010 jazzmuusik Raivo Tafenau oma bändiga. Ja Tafenau musitseerib seekord akordionil!

Helikandja "Hümn armastusele" taasesitlus.

Korraldaja: Muusika Viljandi Büroo.
koduleht: http://www.kultuuri.net/n/jogeva/
Info: tel. 5665 9257

Toimumiskoht

Puurmani loss
Koht:
Puurmani loss   -   Koduleht
Küla / Tänav:
Puurmani alevik
Vald / Linn:
Puurmani vald
Maakond:
Jõgevamaa
Riik:
Riik: ee

Kirjeldus

Puurmani mõisa (saksa k Schloß Talkhof) asupaigas paiknes keskajal ordulinnus, mis on olnud nii ordufoogti kui ka -komtuuri residentsiks. Linnuse ehitamise tingis tõenäoliselt Tallinn-Tartu maantee Pedja jõe ülestuskoht, mille kaitseks see rajati. Ajavahemikust 1343-1560 on teada kaks Kursil resideerunud foogti ning 13 komtuuri.

Kursi ordulinnus on Eestis erandlik. Kui enamikest keskaegsetest linnustest on alles kas mingid varemed või vähemalt rusuküngaski, siis Kursil ei ole teada isegi selle täpset asukohta.  Vaid teedevõrk ja maastik lubavad arvata, et suure tõenäosusega paiknes linnus hilisema Puurmani mõisa kohal, mille vahetus läheduses ületas keskaegne tee ka jõe. Arvukad sõjad ja sellele järgnenud mõisapargi planeerimistööd olid 19. sajandi keskpaigaks - ajaks, mil balti aadlikud hakkasid põhjalikumalt oma ajalugu uurima - linnuse viimasedki jäänused hävitanud.

Hiljem arenes linnuse paikkond mõisana. Oma eestikeelse nime sai mõis rootsiaegsete valdajate von Buhrmeistrite suguvõsalt, kellele Rootsi kuninganna Kristiina mõisa 1645. aastal kinkis. Põhjasõja järgselt oli mõis aga kuni 1919. aasta võõrandamiseni von Manteuffelite aadlisuguvõsa omanduses.

1877-81 kerkis mõisa Eesti üks kaunimaid ja suursugusemaid neorenessansslosse. Hoone üht esinurka ehib viiekorruseline kaheksatahuline torn. Nii torn kui ka kõik hoone fassaadid on kaunistatud rikkaliku dekooriga. Interjöörides lisandub neorenessansile neobarokk.  Vaatamist väärt on ka peahoonet ümbritsev suur palk mitme silla ja skulptuuriga ning tellistest piirdeaiaga. Peahoone keskteljele viib läbi pargi paarisaja meetri pikkune sihitee, mille alguseks olev värav on kujundatud tuudorstiilis tornikestena. Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse 1926. aastal kool, mis tegusteb seal tänini.

Kunagistest esnduslikest kõrvalhoonetest on alles küll vähe - ait on hävinud, võimsast ringtallist (sarnane Heimtali mõisaga) on alles aga vaid üks osa. Kõige rohkem on algse ilme säilitanud Tallinna suunduvat maanteed ääristavad töölistemajad.  Ajalooliselt mõisaväravate esist platsi läbinud Tallinn-Tartu maanee on kaasajal õgevendatud ning kulgeb mõnisada meetrit mõisast edela pool.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Kursi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Jõgevamaale Puurmani valla territooriumile.

Eelseisvad üritused
<<  Juuli 2018  >>
 E  T  K  N  R  L  P 
        1
  2  3  4  5  6  7  8
  9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031     
Tule osale!

No current events.

Ürituste nimekirjad

Eelseisvad üritused
---------------------------
Möödunud üritused