Strateegia seminar Lustiveres 30.10.2012

30. oktoobril toimus Jõgevamaa Koostöökoja 2014-2020 perioodi strateegia seminar. Maailmakohvikutes arutasime, milline võiks olla Jõgevamaa Koostöökoda uuel rahastusperioodil.

Seminari päevakava:

Maailmakohvik - millised tegevused peaksid Jõgevamaa Koostöökoja 2014-2020 strateegias olema välja toodud?

1. Milliseid koostööprojekte on vaja laste ja noorte tegevuse mitmekesistamiseks maal?

  • Lastekaitsetöötajad peaksid tegutsema noorte keskel, näiteks ANKides, mitte niivõrd omavalitsuse juures;
  • Investeeringud koolides, spordisaalides, arvutiklassidesse jne peaksid olema noortele kätte saadavad ka suvel ja vabadel päevadel;
  • Rohkem  erinevatel  teemadel laagreid, kusjuures koolide õpetajaid võiks roteerida, et õppida hindama oma õpetajat ja saada huvitavamaid kogemusi;
  • lasteaiad ja lasteaia mänguväljakud peaksid olema avatud aasta ringselt;
  • alternatiivsed lastehoiu võimalused (näiteks õhtuti külaseltsid, ettevõtete juures jne)
  • koostöös seltsidega saaks lastehoiuks kasutada ANKide ruume, külaseltsi ruume jne;
  • töö ja puhke laagrid noortele, tööharjumuse kasvatamine, tööbörs;
  • laenu vanaemade ja –vanaisade teenus, töökogemuste edasi andmine, koos tegemine;
  • noortele kodukohast head mälestused;
  • noortelaagrid taskukohaste hindadega ka vähekindlustatud  perede lastele;
  • matkad-ekskursioonid noortele;
  • noorte tegevuste algatajaks ANKid
  • rohkem huviringe noortele, mida juhendaksid piirkonna sädeinimesed (mitte õpetajad);
  • noorte vabaajaveetmise kohad avatuks ka nädalavahetustel.

!          noorte tegevuse koordineerimine, toetada ja motiveerida vabatahtlikke sest ainult vabatahtlik panus ei ole piisavalt jätkusuutlik;

!          noortejuhid on alarahastatud;

!          omavalitsuse sisene otsus, kes koordineerib noorsootööd;

!          kokkulepped maakondlikul tasemel.

2. Teenused kogukonnale – millised tegevused peaksid olema algatatud “ülevalt alla”, ja millised “alt üles”?

  • Ühistransport paremini kättesaadavaks. Noortel pole võimalik osaleda huvialaringides keskustes, sest busside graafikud ei sobi. Sama on arstil või keskuses kaupluses käimisega.  Algatus peaks tulema alt üles, lahendused ülevalt alla.
  • Konkurentsivõimelised alg-, huvi-, ja põhiharidus peaksid olema kätte saadavad kodukohale lähedal.
  • Andmebaas piirkonda soetatud vahenditest, mida oleks võimalik rentida kogukonna jaoks oluliste ettevõtmiste läbi viimisel.
  • Teenuskeskused maale (suurematesse asulatesse) kus oleks võimalik kasutada nii posti, panga, kaupluse, juuksuri  jne teenuseid.
  • Mitmeotstarbelised multifunktsionaalsed kauplusbussid.
  • Abiliste ja vabatahtlike andmebaas- inimeste, kes on valmis kokkuleppel aitama kogukonna inimesi (muru niitmine, lume lükkamine) kontaktid.
  • Rohkem huvitegevust täiskasvanutele- ringid, koolitused, teatriskäigud jne.
  • Investeering võiks hakata end ise majandama, kuid ei ole paljudes olukordades reaalne ja seda reegliks seades võime kaotada palju huvitavat tegevust maapiirkonnas.
  • Teenuste müük peaks olema maksimaalne, kuid külamajad ei saa tööle võtta täiskohaga inimest, kes teenuste müügiga tegeleks.
  • Sündmused ja üritused peaksid olema toetatud projektidest.
  • Toetada jätkusuutlike projekte
  • Koostada investeeringute kohta äriplaan, kus on läbi mõeldud nii riskid, kui võimalused investeeringut majandada.
  • Leida võimalusi avalikes huvides tegutsevate investeeringute majandamiseks ja toetamiseks.
  • Investeeringu eestvedaja (kes edendaks, turundaks, koolitaks, kaasaks, majandaks ja juhiks) peavad olema teotahtelised inimesed.
  • Investeering peab olema kogukonna keskne, kuid vaja on mõelda ka maakonna ülestele investeeringutele, mille kasusaajate hulk on suurem, valdkonnapõhistele investeeringutele.
  • Oluline on investeeringu isemajandamine ja järjepidev omavalitsuse toetus.
  • Oluline on leita toetuse allikad kultuurile.

    3. Kuidas olemasolevaid ja loodavaid investeeringuid koostöös paremini majandada?

  • Investeering võiks hakata end ise majandama, kuid ei ole paljudes olukordades reaalne ja seda reegliks seades võime kaotada palju huvitavat tegevust maapiirkonnas.
  • Teenuste müük peaks olema maksimaalne, kuid külamajad ei saa tööle võtta täiskohaga inimest, kes teenuste müügiga tegeleks.
  • Sündmused ja üritused peaksid olema toetatud projektidest.
  • Toetada jätkusuutlike projekte
  • Koostada investeeringute kohta äriplaan, kus on läbi mõeldud nii riskid, kui võimalused investeeringut majandada.
  • Leida võimalusi avalikes huvides tegutsevate investeeringute majandamiseks ja toetamiseks.
  • Investeeringu eestvedaja (kes edendaks, turundaks, koolitaks, kaasaks, majandaks ja juhiks) peavad olema teotahtelised inimesed.
  • Investeering peab olema kogukonna keskne, kuid vaja on mõelda ka maakonna ülestele investeeringutele, mille kasusaajate hulk on suurem, valdkonnapõhistele investeeringutele.
  • Oluline on investeeringu isemajandamine ja järjepidev omavalitsuse toetus.
  • Oluline on leita toetuse allikad kultuurile.
  • 4. Milliseid ettevõtlusalaseid tegevusi on parem korraldada koostöös ja kellega?

  • Maakonnas tegutseb aktiivselt Põllumajandustootjate liit kus on olulisel kohal nii info liikumine, kui klubiline osa.
  • Turismi koostöö peab tegutsema maakonnaüleselt, kuid ei tohi ka piiridesse kinni jääda, sest koostööst tekkiv kasu on suurem.
  • Turismi edendamisel on vaja tugevat eestvedajat, toimivaid võrgustikke ja läbimõeldud lisateenuseid.
  • Lisateenuseid saaks pakkuda ettevõtja koos külaseltsi, kohalike noorte (ja koolidega), ettevõtjatega.
  • Lisateenused: matkad, matkarajad, kanuud, purjetamine, kohalik toit, taluturism jne.
  • Jõgevamaa tugevus on põllumajandus. Põllumajanduse baasil arendada turismi- kohalik toit koostöös toitlustuskohad ja põllumajandusettevõtted, talutoodete turg (kahe nädala tagant suuremates keskustes, Põltsamaa, Jõgeva, Mustvee), kohalik toit koolidesse.
  • Piirkonna ühtne turundus- turismitrükised, paketid, ringreklaam.
  • Tugitoetus omavalitsustelt.
  • Taastuvenergia kasutus, infrastruktuuride arendamise toetus ettevõtetele.