Leader allkomitee fookuses - Leader strateegiad paremaks

Euroopa maaelu arengu võrgustiku Leader allkomitee algatusel loodi käesoleval programmperioodil 2007-2013 juba neljas fookusgrupp. Eelmiste fookusgruppide töö oli ennast õigustanud ja sellepärast otsustati seda meetodit jätkata. Fookusgrupp on liikmesriikide esindajatest koosnev töörühm teatud teemade analüüsimiseks ja ettepanekute tegemiseks.

 

4.fookusgrupi eesmärgiks on analüüsida Leader kohalike tegevusgruppide kohaliku arengu strateegiaid, koguda liikmesriikide praktikaid ja teha ettepanekuid nii käesoleva kui tulevase programmperioodi strateegiate efektiivsuse parandamisse.
Palju arutelu tekitanud EL Audiitorite Koja kriitika Leaderi rakendamise kohta eelmisel programmperioodil puudutas ka strateegiate kvaliteeti. Aruandes heideti ette, et strateegiad on liiga üldsõnalised ja ei kanna piirkonna arengus seda rolli, mida peaks.

Parema ülevaate saamiseks strateegiate ülesehitusest koostati fookusgrupi töö raames küsimustik ja saadeti 2011. aasta sügisel vastamiseks kõigile liikmesriikidele. Küsimustiku esimesi tulemusi tutvustati 23. novembri 2011.a Leader allkomiteel. Järgmine eesmärk on uurida strateegiate rakendamist, seiret ja hindamist ning seda tehakse perioodil detsember 2011 kuni juuni 2012.

Lühiülevaade esimese küsimustiku tulemustest

Küsimustikud olid üles ehitatud selliselt, et eraldi osad olid vastamiseks ministeeriumidele, eraldi kohalikud tegevusgrupid. Küsimustikule vastas 151 tegevusgruppi 18-st liikmesriigist ja 24 ministeeriumi sh ka regionaalsed ministeeriumid 16-st liikmesriigist.

Küsimustiku tulemuste kohta lühikokkuvõtte tegemiseks on siinkohal kasutatud seni veel ainult 4.fookusgrupi liikmetele kättesaadavat kohalike strateegiate ülesehituse küsimustiku esimese osa viimast tööversiooni - Focus Group 4: Better Local Development Strategies. Phase One Report: Strategy Design and Development. Final Draft. December 2011. Kokkuvõte koos lisadega on 136 lk pikk, seega on välja toodud ainult lühike ülevaade.

Millal on Leader kohaliku arengu strateegiad koostatud

Küsimustikule vastanud kohalikud tegevusgrupid märkisid, et nende hetkel aluseks olevad strateegiatest on kõige varem koostatud aastal 2004 ja hiliseimad 2010. Kõige enam oli koostatud strateegiaid 2005. aasta teisel poolel ja 2006. aastal.
Juhiste kohta märgiti, et strateegia koostamiseks saadi juhiseid, instruktsioone või muid suuniseid 87% vastanutest. Eitavalt vastas 5% ja 8% ei andnud vastust sellele küsimusele. Kusjuures mõni juhiseid mittesaanu mainis, et pigem nad ei kasutanud seda võimalust või ei jõudnud info neile. Strateegia koostamise suuniseid levitasid ja infopäevi korraldasid nii ministeeriumid, makseagentuurid kui maaeluvõrgustikud. Juhised varieerusid üldistest suunistes kuni üksikasjalike abimaterjalideni, kuhu oli märgitud ka see millal ja kelle käest peab ekspertnõuannet saama. 58% vastanud kohalikest tegevusgruppidest said koolitust strateegia koostamiseks. Kõige tavalisemaks juhendamiseks märgiti individuaalne konsultatsioon tegevusgrupi tegevtöötajatele.

Juhised sisaldasid endas suuniseid strateegia koostamise meetodite kohta, seadusandluse tutvustamist ja strateegia dokumendi sisukorda. Mõni kohalik tegevusgrupp kurtis, et strateegia ülesehituse nõuded ei kattunud hiljem maaelu arengukavaga. Veel on mainitud mõnel juhul kohustust kasutada kindlaid eksperte. Kohalikud tegevusgrupid kirjutasid, et nad ootaks ühelt poolt suuremat paindlikkust ja teiselt poolt antud juhiste suuremat selgust. Samuti võimalust strateegia koostamise jooksul saada infot, kas ollakse õigel teel (KKK olemasolu). Vastustes toodi välja, et alguses oli kogu Leader lähenemine niivõrd uus, et seda oli raske mõista. Mitmed siiski tõdesid, et regulaarsed konsultatsioonid olid suureks abiks. Keeruline oli neis liikmesriikides, kus regionaalsed või liidumaade programmid erinesid ja vastavalt sellele ka nõudmised strateegiatele (Saksamaa).

Liikmeriikides kus Leader strateegiat koostati juba 2005. või 2006. aastal tõi see kaasa teatud segaduse kuna samal ajal uut maaelu arengukava ja tingimused muutusid. Juba koostatud strateegia baseerus eelmise programmi reeglitel. Mõned tegevusgrupid sattusid isegi situatsiooni, kus uus maaelu arengukava muutis nende strateegia mittevastavaks ja nad ei kvalifitseerunudki esimeses strateegiate kinnitamise voorus.

Suureks mureks märgitakse ka järjepidevust - üleminekut ühest programmperioodist teise ning vahepealse rahastuse puudumine viis varasemate tegevusgruppide töötajate lahkumiseni. Ka öeldi, et Leader-meetme käivitamise aeglus viis alla piirkonna entusiasmi.

Strateegiate koostamiseks antud aega peeti vastanute seas enam-vähem piisavaks. Siiski kurtsid need kohalikud tegevusgrupid aja nappust, kus koostamise periood jäi lühemaks kui viis kuud. Kõige tüüpiliselt anti koostamiseks kolm kuni kuus kuud. Kuid vahemik varieerus ühest kuust kuni kahe aastani.

Kohaliku tegevusgrupi piirkond ja strateegia teema

73% tegevusgruppidest said kas täiesti või suurel määral iseseisvalt määrata oma tegevuspiirkonna. Siia kuulusid Eesti, Slovakkia, Rootsi, Küpros, Taani, Soome. Üldse ei saanud ise oma piirkonda määrata 7% vastanutest. Samas mainisid mõned vastajad, kus tegevuspiirkond määrati „ülevalt poolt“, et nii sai hoopis probleeme vältida.

72% vastanud tegevusgruppidest sai iseseisvalt valida piirkonna strateegilise arengu teema. Seda peeti väga oluliseks ja positiivseks. Eitavalt vastas 24% vastanuist. Piirkondades kus teemasid ei saanud ise valida tulenes see maaelu arengukava võimalusest kasutada Leaderit ainult teatud telje või meetmete rakendamisel.

Huvitavad olid vastused küsimusele seostest piirkonna teiste strateegiate kohta. Mitu kohalikku tegevusgruppi vastas, et piirkonna strateegia kokkupanek ja Leader taotlused oli suur piirkonda käivitav jõud. Teised jälle mainisid, et Leader lihtsalt tõi lisa juba toimivale kohalikule arengule. Paljudel juhtudel oli tegevusgruppide loomise taga eelkõige rahaline huvi.
Eelarve umbkaudset suurust tulevikuks teadis ette 58% vastanud tegevusgruppidest. Enamuse arvates aitas see kaasa eesmärkide püstitamise reaalsusele. Eelarve suurust ei teadnud ette 32% vastanutest.

Kõige rohkem olid strateegia arenguprotsessi kaasatud kohalikud ühendused, eraisikud ja kohalike omavalitsuste ametnikud. Väiksem osakaal protsessis oli piirkonna ettevõtjatel. Meetoditest kasutati kõige enam kõigile avatud koosolekuid, kuid ka töörühmi, ajurünnakuid ja küsimustikke.

Konsultantide kasutamine strateegia ettevalmistamisel oli üsna laialdane. Samas andis vastuse konsultandi kasutamise ulatuse kohta „väga palju“ või „täiel määral“ ainult mõned üksikud, enamlevinud vastused olid, et kasutati „suures osas“ 32% või „natuke“ 39%. Huvitav, et näiteks Soomest vastanud kohalikest tegevusgruppidest ainult kahel juhul märgiti konsultandi kasutamist. Neid, kes üldse väljastpoolt konsultante ei kasutanud oli vastanute hulgas 22%.

Enamlevinud strateegiate ülesehitusse kuulusid elemendid nagu:

  • piirkonna SWOT analüüs
  • Leader põhimõtte kasutamine
  • kogu piirkonna kaetus
  • piirkonna laiaulatuslik kaasatus konsultatsiooniprotsessi
  • integreeritus teiste arengukavadega
  • mõõdetavad näitajad ja eesmärgid
  • koostöö teiste piirkondadega
  • innovatsioon

Artikli täisversiooni saad lugeda Maainfo kodulehelt.