Bänner
Bänner
Bänner


Avaleht Projektid Põltsamaa vald

Põltsmaa vald

Elektrigeneraatori ja võsalõikaja ostmine

Kamari Haridusseltsi paljude ettevõtmiste hulka kuulub ka igasuvise veetralli korraldamine Kamari järve ääres. Tänapäeval suuremat üritust ilma heli- ja muu tehnikata ei korralda. Tehniliste vahendite toitmiseks on vaja elektrit, aga rannaala on sellega kehvasti varustatud. Selleks, et veetralli ajal elektrit kõigile tarbijatele, ka helitehnikale jätkuks, ostis Kamari Haridusselts Leader-programmi toetusel elektrigeneraatori. Generaatori tarnis OÜ Avovil ja esimest korda kasutati seda 2013. aasta veetralli ajal.

Loe lisa...

 

Esimene jõemaraton kujunes rahvusvaheliseks

Seltskond Põltsamaa kandi veematkahuvilisi, kes löönud kaasa kevadise suurvee aegsetel Võhandu maratonidel ja Türi-Tori kiirlaskumistel, leidis, et ka Põltsamaa jõgi vääriks oma maratoni ning et ka südasuvel võiks veematkakalendris mõni üritus olla. Nii moodustaski kõnealune seltskond MTÜ FreeStart Matka- ja Spordiklubi ning korraldas 13. juulil 2013 esimese Põltsamaa jõe maratoni, mille võis läbida kanuul, kajakil, kummi- või aerupaadil.

Maratoni 80 km pikkune põhidistants algas Rakke vallast Ao paisjärvest, 27 km matkadistants Rutikvere kalakasvanduse juurest. Finišipaigaks oli kõigil Kamari paisjärv. Põhidistantsile lähetati 14 alust 21 võistlejaga, kellest kolm saabusid kohale isegi Venemaalt. Nii kujunes esimene jõemaraton korraldajatelegi üllatuseks rahvusvaheliseks. Põhidistantsi läbis kõige kiiremini, üheksa tunni ja viie minutiga merekajakil sõitnud tartlane Ramon Lippus. Viimasena finišeerinud Märt Orgusaarel kulus kummipaadil sama võistlusmaa läbimiseks aega üle kahe korra rohkem, nii et finišisse jõudis ta alles järgmise päeva varahommikul, ent hea tervise ja tujuga.

Matkadistantsi võttis ette seitse alust 13 võistlejaga. Kui pikemal distantsil oli ka katkestajaid, siis lühemal distantsil võistelnud jõudsid kõik finišisse. Kõige vähem — 3 tundi ja 16 minutit — kulutas selleks aega kanuul võistelnud segapaar Margit Saar ja Aivar Tikerberi.

Teekonnal läbisid võistlejad mitu kontrollpunkti, kus pakuti võistlejatele kehakinnitust ja vajaduse korral arstiabi. Finišisse jõudnud võistlejatel ja nende saatjatel oli aga võimalus osa saada Kamari järvel samal päeval toimunud traditsioonilisest veetrallist. Trallipubliku ees anti üle ka maratoni paremate auhinnad.

Põltsamaa jõemaratoni korraldamisel oli klubile FreeStart toeks Leader-programm. Sealt saadud 2300 eurot kulusid võistlustrassi puhastamisele vettelangenud puudest, transpordile ja kütusele, samuti telkide ja välikäimlate rentimisele. Auhinnalauda aitasid katta mitu Põltsamaa ja Jõgeva kandi ettevõtet. Oma panuse ürituse eelarvesse andsid ka võistlejad ise osavõtumaksu makstes.

Põltsamaa jõe maratoni tahetakse korraldada ka 2014. aastal.

 

Kuningamäel kihutavad uued kardid

Neil, kes armastavad suuri kiirusi, on targem end välja elada mitte maanteel, vaid  näiteks turvalisel kardirajal. Üks selliseid asub Põltsamaa külje all Kuningamäel. Rada haldav kardispordiklubi Saduküla vahetas 2012. ja 2013. aastal Leader-programmist saadud toetuse abil välja kogu hobisõitjatele mõeldud masinapargi.

Loe lisa...

 

Talvel uiskudel, suvel rulluiskudel

Kui aastakümneid tagasi oli kiiruisutamine Eestis üsna levinud spordiala ja meie selle ala kuulsaim tegija — Ants Antson — tuli isegi olümpiavõitjaks, siis praegu tegeldakse meil kiiruisutamisega tõsisemalt ainult Adaveres. Enamik selle ala Eesti rekordeid kuulub praegu Adavere uisutajatele. Neist tugevamad esindavad Eestit ka rahvusvahelistel võistlustel. Klubi korraldab Adaveres regulaarselt ka kiiruisutamise maineüritusi, nagu Eesti meistrivõistlused ja Ants Antsoni omaaegsele olümpiavõidule pühendatud võistlus „Kuldne 1500“.

Loe lisa...

 

Lustivere tantsijad said Tampere tantsupeolt toreda kogemuse

2012. aasta juunis peeti Soomes Tampere Ratina staadionil Soome-Eesti tantsupidu, mis kandis pealkirja „Vennassümfoonia”. Peo kordaminekusse andis oma panuse ka üheksa Jõgevamaa tantsurühma, nende hulgas Lustivere põhikooli 3.-4. klassi tantsurühm ning Lustivere täiskasvanute segarühm Lustilised, mida juhendavad vastavalt Karin Uusküla ja Ülar Martjan.

Loe lisa...

 

Külaselts aitas juuksuril teenuse kvaliteeti tõsta

Väikestes maakohtades elavatel inimestel on tihti probleeme mitmesuguste teenuste, sealhulgas juuksuriteenuse kättesaamisega. Lustivere rahvas on ses mõttes õnnelikus olukorras, sest neil on oma tubli juuksur — Karin Uusküla, kes on tuntud ka tantsujuhina. Et tema osutatav teenus on kohalikule kogukonnale nii oluline, otsustas Lustivere külaselts muretseda talle uued töövahendid ja aidata tal nii oma teenuse kvaliteeti tõsta.

Loe lisa...