Bänner
Bänner
Bänner


Avaleht Uudised Meedia kokkuvõtted Koostöökoda uurib, millist toitu Jõgevamaal toodetakse

Koostöökoda uurib, millist toitu Jõgevamaal toodetakse

Paljud Jõgevamaa põllumajandusettevõtjad ja toidutootjad said möödunud nädalal e-posti teel kohaliku toidu tootmist käsitleva küsimustiku. Selle saatis laiali MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda, kes kavandab järgmiseks eelarveperioodiks ettevõtmisi, mis tooksid enam kohalikku toitu meie ja meid külastavate turistide lauale.

 

 

“Tahame kaardistada kohaliku toidu ressursi maakonnas ehk siis uurida välja, mida söödavat meil kasvatatakse või töödeldakse,” ütles Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm. “Kui mõnikord arvatakse, et kohalik toit on üksnes väiketaludega seotud teema, siis meie soovime teada ka seda, mis kasvab suurtootja laudas ja põllul.”

Küsimustikku aitasid koostöökojal ette valmistada Eesti Maaülikooli teadurid, uuringu läbiviimisse kaasati OÜ Ellips. Küsimustik saadeti 137 ettevõttele. Need valiti äriregistrist välja EMTAKi (Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori) koodide alusel. Kontakti otsiti ka põllumajanduses ja toiduainete töötlemises hõivatud füüsilisest isikust ettevõtjatega.

“Loodan, et kõik, kes küsimustiku said, leiavad aega sellele ettenähtud tähtajaks, 6. veebruariks, vastata. Neid, kellelt täidetud küsimustiku tagasi saame, premeerime Kalevipoja koja või Jääaja keskuse perepiletiga,” ütles Aive Tamm.

Tema sõnul saab kohaliku toidu teema olema koostöökoja järgmise rahastusperioodi strateegias olulisel kohal. Sama teema kajastub ka valmivas Jõgevamaa tööhõivekavas, mille üle möödunud nädalal arutleti.

“See näitab, et koostöökoda käib oma tegemistes maakonna kui tervikuga ühte jalga,” sõnas Aive Tamm. “Selleks, et osata kavandada kohaliku toidu tootmist ja tarbijale pakkumist elavdavaid tegevusi, peame teadma, mis seisus me praegu oleme. Seda aitabki välja selgitada kõnealune uuring, mille käigus viiakse peale kirjaliku küsitluse läbi ka suulised intervjuud - mõne ettevõtjaga igast omavalitsusest. Nii loodame hetkeseisust veelgi parema ülevaate saada.”

Koostöökoda ei käsitle Tamme sõnul kohaliku toiduna vaid Jõgevamaa piirides toodetut. Kui Jõgevamaal tegutsev toidutootja ostab toorainet 70 kilomeetri raadiusest, siis on tema toodang nende silmis ikka veel kohalik toit. Näiteks Mustvees tegutsev kalatoodete valmistaja võib sibula vabalt Tartumaalt osta.

“Toiduturism on kogu maailmas kasvav trend ja kohalik toit võiks ka meil saada turismi oluliseks koostisosaks. See elavdab turismisektorit ja parandab ka põllumajandusfirmade olukorda. Suurt ettevõtet see võib-olla ei päästa, aga kümne lehmaga väikefarm, kus kohapeal ka võid, kohupiima ja juustu tehakse, võiks sellest ergutust saada küll,” arvas koostöökoja tegevjuht.

Tema sõnul hakatakse uuel rahastusperioodil aktiivsemalt otsima teid, mida mööda kohalik toit lihtsamalt meie taldrikule jõuaks. Kui praegu on meiegi maakonna ettevõtete toidutoodang saadaval Tartu Lõunakeskuse taluturul, siis tulevikus võiks toimida ka maakonnas toodetavat toitu tutvustav internetiportaal.

“Aastaks 2020 võiksime jõuda nii kaugele, et kõik maakonna toitlustuskohad pakuksid oma menüüs välja vähemalt ühe kohalikust toormest ja kohaliku “värvinguga” roa,” ütles Aive Tamm. “Kohalikku toitu võiksid pakkuda ka koolisööklad. Ning konverentside ja koolituste kohvipausidelgi võiks Poolas toodetud küpsiste asemel kohalikke suupisteid pakkuda ning kohvi kõrval olla saadaval Saare ürdiaia tee.”

Põllumeeste ja toidutootjate küsitluse viib Jõgevamaa Koostöökoda läbi uue rahastusperioodi strateegia ettevalmistamise eelarve toetusel. Lähiajal on meie maakonna Leader-tegevusgrupil plaanis läbi viia veel teinegi uuring. Selle abil tahetakse saada ülevaade, millised vahendid on maakonna MTÜdel olemas selleks, et kogukonnateenuseid pakkuda. Kui hiljutisel Jõgevamaa Kodukandi ühenduse eestvedamisel läbi viidud kogukonnateenuste uuringul võeti vaatluse alla eelkõige hooned, mis võimaldavad teenuseid pakkuda, siis nüüd võetakse vaatluse alla ka väiksemad vahendid ja seadmed, nagu näiteks helivõimendussüsteem, lumepuhur, mahlapress jne. Uuring annab ülevaate kogukondade valmisolekust teenuseid pakkuda ja viiakse läbi koostöös Jõgevamaa Kodukandiühendusega.

“Ka info MTÜdel olemas olevate vahendite ja nende laenutusvõimaluste kohta võiks olla koondatud ühtsesse internetiportaali,” ütles Aive Tamm. “Selline portaal oleks kasulik mõlemale poolele: need, kellel mingit vahendit vaja, saaksid kiiresti teada, kust seda hankida, vahendite omanikud saaksid aga lihtsal viisil oma teenuseid reklaamida.”

Mõlema uuringu esmaseid tulemusi tutvustatakse märtsis koostöökoja üldkoosolekul.

 
Eelseisvad üritused
<<  Juuli 2018  >>
 E  T  K  N  R  L  P 
        1
  2  3  4  5  6  7  8
  9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031     
Tule osale!

No current events.

Ürituste nimekirjad

Eelseisvad üritused
---------------------------
Möödunud üritused