Bänner
Bänner
Bänner


Avaleht Projektid Pajusi vald Lihaveiste pidamiseks on vaja püsitara

Lihaveiste pidamiseks on vaja püsitara

Pajusi Mahetootmise OÜ tegeleb Pajusi vallas lihaveiste kasvatamisega. Karjas on paarsada herefordi ja aberdeen-anguse tõugu looma. 2012. aasta juulis laskis firma oma maheveiste koplile Leader-toetuse abil korraliku püsitara ümber ehitada.

Pajusi Mahetootmise OÜs jäetakse kohapeal sündinud lehmvasikad karja alles, pullvasikad müüakse aga seitsme-kaheksakuuselt edasi välismaale või oma riigi teistele firmadele, kes tegelevad lihaveiste nuumamisega. Pajusi Mahetootmisel pole pullide nuumamiseks kohta ning liiatigi ei saa see ettevõte mahetootjana loomadele näiteks jõusööta anda. Põhikari ja noorkari on talvel mõned kuud laudas. Siis saavad nad ka lisasööta.

Suurema osa aastast on loomad siiski väljas koplites ja toituvad sealsest rohust. Sel ajal on neile vaja ümber korralikku püsitara. Elektrikarjus pole piisav, sest elekter võib mõnikord ära minna. Ka siis, kui lihaloom teisel pool karjust mõnd väga ahvatlevat rohelist suutäit märkab, võib ta karjusest lihtsalt läbi jalutada. Kui aga kakssada looma küla aiamaid rüüstama pääseks, poleks see enam naljaasi. Kahjud oleksid suured ja loomade koplisse tagasi saamine keeruline. Elektrikarjust, tõsi küll, Pajusi Mahetootmise OÜs kasutatakse, ent selleks, et koplit püsitara piires vajalikul viisil liigendada.

Püsitara lasti ehitada immutatud puidust. Kogemused näitavad, et see peab vastu kümmekond aastat, samal ajal kui immutamata tarapostid mädanevad maapinna lähedalt umbes nelja aastaga läbi. Tara ehitas valmis OÜ Ehirest Põltsamaalt ja see läks maksma 5879 eurot. Sellest 2939 eurot tuli Leader-programmist.

Lihaveisekasvatus on hakanud tasapisi kasumlikumaks muutuma. Teatud tagasilöögi on siiski andnud senise noorloomade suurostja Türgi poolt veterinaarnõuetele viidates kehtestatud sisseveopiirangud.

Pajusi Mahetootmise OÜ laut asub küll Pisisaare külas, ent püsitara rajati naaberkülla Loopresse. Koppel asub seal tegutseva Loopre-Lepiku ratsatalu vahetus läheduses. Noored, kes seal ratsutamas käivad, näevad ka lihaveiseid. Nii tõuseb loomadest mitte ainult kaubanduslikku, vaid ka loodushariduslikku kasu.